"Kes tasa sõuab, sel mädanevad aerud ära"

   ....sest oma mobiiltelefoni  ärakaotamine peaks olema ju sama lihtlabane ja lambine asi, nagu ühe paari kinnaste või n äiteks kõrvaklappide ärakaotamine? Telefon peaks ju olema selline vidin, millega sa eelkõige kõnesid teed ning kui ära kaotad, ostad lihtsalt uue. Kuna ta ei ole nii ilmatuma kallis asi. Aga nii ta ei ole. Paraku on t änap äeval selles v äikeses imevidinas kogu meie elu. Ma ei r ä ägi nutisõltuvusest ja tundide viisi kassivideote vaatamisest ja Facebooki vihaste kommentaaride lugemisest, mis sind tegelikult absull ei huvita. See kõik ei ole muud kui pahna kogumine oma ajusse. Ma r ä ägin sellest, et paraku kogu meie pangamajandus, suhtlus, tööasjadega tegelemine, meilide lugemine- teate küll, see tegelikult ka vajalik staff, k äib samuti, või v ähemalt on võimalik, l äbi nutitelefoni. Ja kui sul seda ühel hetkel lihtsalt pole- nagu juhtus mul Eesti Vabariigi 100dal aastap äeval öises Budapestis, siis sul on suhtkoht tunne, nagu sul poleks enam üh...

    Tatabanya on väike linnake Györist umbes 66km kaugusel suunal Györ- Budapest. Kuuldatavasti kunagi olnud kaevanduslinn. Mind kõitis ta aga juba esimesel rongisõidul Budapestist Györi läbiõ rongiakna. Seal on üsna mitu matkarada ülesmäge, üks huvitav koobas mäe jalamil ning üks lahedamaid vanakooli rongijaamu, mida siin näinud. Rongijaama ümbrus meenutab umbes keskturgu meil Tallinnas. Iseenesest olustik linnas on rohkem mingite vene baabuškate külakese moodi. Mõnus!    Kui r ääkisin nt oma mentorile siin, et tahan toda linna külastada, sain vastuseks, et "Sinna ära küll mine- too on nii veider koht! Seal on näiteks üks maja, mida on u 5 korda maha põletatud, kuna lihtsalt inimesteel on selline tuju tulnud. Ühesõnaga- seal on veidrad inimesed ja üleüldse on see kahtlane koht!"     Sellepeale ütlesin, et "Noh... mulle meeldivadki kahtlased kohad," ja l äksin. Pildid siis sealt seesugused:     ...

   Budapest oli tore oma ilusa arhitektuuri ja mõnusa vibe- ga; Györ on tore oma Tartuliku olemusega.     Ei... ma tahtsin öelda midagi muud. Midagi selle kohta, et.... kas ma peaksin siin rohkem sõpru otsima omale? Enne siia tulekut ütlesid paljud mu Eesti sõbrad, et "küll sa leiad sealt koha omale sõbrad! Küll sa leiad kellegi, kellega koos ringi trippida!". Ja kuna alguses oli veidi hirmutav siia Eestist t äiesti üksinda tulla, siis ma tahstin neid uskuda. Tahtsin uskuda, et mul on kohe trobikond inimesi siin, kellega r ä äkida ja mõtteid jagada. Reaalsus on aga see, et mul on vaid paar tuttavat siin- mu toakaaslane, kes on õnneks ülimalt tore; üks venelasest tüdruk, kellega ühes loengus kohtusin ja kes pakkus veidike kodutunnet naaberriigist p äritolu p ärast ning siis mu mentor oma sõbraga, kes lihstalt aitavad, kui ma siin millesti aru ei saa või kui asjaajamisi on. Mu point on, et ei olegi vaja omale tekitada liialt "lendlehtedest" sõpru, kelle lisad Fac...