Karantiinipäevikud
26. märts 2020 18:14 Köök, päikeseloojang. Karantiin ehk kogu maailm on lukus. Mu kodust on saanud kui minu oma väike maailm. Enam ei igatsegi siit ära või välja. Olen väga paikne ja sellega rahul. Ja saan ilma inimesteta, füüsilisel kujul, hakkama. Jah, ilma interneti ja arvutita oleks ilmselt ehk üksildasem tunne, aga olen aru saanud, et mu sotisaalsed suhtlemisvajadused saavad vabalt rahuldatud ka virtuaalselt. Mu kass istub mu juures köögis, aknalaual. Jälgib nii suure huviga iga liikumist akna taga. Busse, koeraga jalutavaid inimesi. Kõike jälgib. Ja mina jälgin teda. Olen teda viimaste nädalate jooksul hakanud rohkem märkama kui omaette isiksust. Kõik, mida ta teeb, on äärmiselt põnev. Kuidas ta voolujoonelislt lauale hüppab, ja sealt maha. Kuidas ta armsalt priske kassikeha põrandal lamaskledes sellele laiali laotub. Kuidas ta erinivetale asjadele reageerib: nagu näiteks, kui ma hommikul jooksuringilt tuppa tulen ja end venitan. Vaatab mind kui kõige veidramat e...
Kommentaarid
Postita kommentaar