Uus aasta, uus väljakutse.
Lubadused endale: kasuta vähem Google Mapsi, ära snoozi äratuskella ja tegele oma vaimse tervisega.
Jah, ma ei sea tavaliselt omale uue aasta lubadusi. Uus aasta võib tunduda nagu hea mõte, millal millegagi alustada, aga tegelikut võiks ju koguaeg midagi paremuse poole liigutada ja väikeste sammude võrra muuta :) Uuel aastal antud suured lubadused ununevad inimestel peagi või ei peeta neist kinni. Seda sellepärast, et inimesed seavad omale liiga suuri eesmärke ja liiga mitu tükki korraga. Võti on selles, et valida paar väikest eesmärki, millest kasvab välja suur muutus. Sellepärast valisin endale paar väikest asja, millega aastast 2020 rohkem tegeleda või milelle tähelepanu pöörata.
Ma olen maailma halvim orienteeruja ja asukohtade meelde jätja. Ma suudan isegi ära eksida Mustamäel, kus ma elan. Olen otsustanud, et ju mul puudub ajus mingisugune "suunanäitaja" vidin. Aga õnneks on meil selline vidin, nagu nutitelefon, kuhu on sisse ehitatud Google Maps. Sel aastal aga kasutan siiski oma aju rohkem ja Google Maps'i vähem ning ä k k i jäävad mõned teekonnad ja asukohad mul ka paremini meelde. Ja kui täiesti ära eksin, siis – seiklus!
Ma ei ole tegelikult kunagi olnud äratuste edasilükkaja. Viimasel aastal on see harjumus aga hakkanud tekkima. Võib-olla sellepärast, et ma töötan kodukontorist ja olen oma enda aja seadja. Tapan aga selle harjumuse juba eos ja enam äratusi edasi ei lükka!
Olen alati olnud inimene, kes tahab oma vaimse tervise eest "ise hoolitseda", s.t mediteerida, trenni teha ja end heade inimestega ümbritseda. Suuresti see muidugi aitab ja on kõik kasulik. Aga üks asi, millest ma olen viimastel aastatel aru saanud – mediteerimine ei tee sind terveks. Ütlen selle otse välja – ole nii kaua, kui mäetan, pidanud toime tulema tugevate meeleolukõikumistega, ärevuse ja madala stressitaluvusega, mõtetega, et ma ei ole milleski piisavlt hea jne. Ma ei ole seda inimestele väga välja näidanud. Pigem olen ma just see "päikeseline lillelaps tuumis" olnud.
Aasta esimese päeva õhtul valdas mind üsna tugev äravushoog, mistõttu ei saanud ma tol ööl korralikult minutitki magada. Järgmisel hommikul ärgates tegin ma midagi, mida ma olen kaalunud juba viimased 3-4 aastat vähemalt – panin perearsti juurde aja, et rääkida oma vaimsest tervisest. Me ei pea kõigega ise hakkama saama, on okei küsida abi. Julgustan Sind sama tegema!
_________________________________________________________
Tulin just bussi pealt maha ja kõndisin oma kortermajani. Kõik nagu tavaliselt, ainult mitte päris. Nimelt käisin ma just arstile oma muredest rääkimas. Sain saatekirja psühholoogi juurde.....eks näis. Siit saab ju kõik vaid paremaks minna! Ilusat uut aastat kõigile.
Jah, ma ei sea tavaliselt omale uue aasta lubadusi. Uus aasta võib tunduda nagu hea mõte, millal millegagi alustada, aga tegelikut võiks ju koguaeg midagi paremuse poole liigutada ja väikeste sammude võrra muuta :) Uuel aastal antud suured lubadused ununevad inimestel peagi või ei peeta neist kinni. Seda sellepärast, et inimesed seavad omale liiga suuri eesmärke ja liiga mitu tükki korraga. Võti on selles, et valida paar väikest eesmärki, millest kasvab välja suur muutus. Sellepärast valisin endale paar väikest asja, millega aastast 2020 rohkem tegeleda või milelle tähelepanu pöörata.
Ma olen maailma halvim orienteeruja ja asukohtade meelde jätja. Ma suudan isegi ära eksida Mustamäel, kus ma elan. Olen otsustanud, et ju mul puudub ajus mingisugune "suunanäitaja" vidin. Aga õnneks on meil selline vidin, nagu nutitelefon, kuhu on sisse ehitatud Google Maps. Sel aastal aga kasutan siiski oma aju rohkem ja Google Maps'i vähem ning ä k k i jäävad mõned teekonnad ja asukohad mul ka paremini meelde. Ja kui täiesti ära eksin, siis – seiklus!
Ma ei ole tegelikult kunagi olnud äratuste edasilükkaja. Viimasel aastal on see harjumus aga hakkanud tekkima. Võib-olla sellepärast, et ma töötan kodukontorist ja olen oma enda aja seadja. Tapan aga selle harjumuse juba eos ja enam äratusi edasi ei lükka!
Olen alati olnud inimene, kes tahab oma vaimse tervise eest "ise hoolitseda", s.t mediteerida, trenni teha ja end heade inimestega ümbritseda. Suuresti see muidugi aitab ja on kõik kasulik. Aga üks asi, millest ma olen viimastel aastatel aru saanud – mediteerimine ei tee sind terveks. Ütlen selle otse välja – ole nii kaua, kui mäetan, pidanud toime tulema tugevate meeleolukõikumistega, ärevuse ja madala stressitaluvusega, mõtetega, et ma ei ole milleski piisavlt hea jne. Ma ei ole seda inimestele väga välja näidanud. Pigem olen ma just see "päikeseline lillelaps tuumis" olnud.
Aasta esimese päeva õhtul valdas mind üsna tugev äravushoog, mistõttu ei saanud ma tol ööl korralikult minutitki magada. Järgmisel hommikul ärgates tegin ma midagi, mida ma olen kaalunud juba viimased 3-4 aastat vähemalt – panin perearsti juurde aja, et rääkida oma vaimsest tervisest. Me ei pea kõigega ise hakkama saama, on okei küsida abi. Julgustan Sind sama tegema!
_________________________________________________________
Tulin just bussi pealt maha ja kõndisin oma kortermajani. Kõik nagu tavaliselt, ainult mitte päris. Nimelt käisin ma just arstile oma muredest rääkimas. Sain saatekirja psühholoogi juurde.....eks näis. Siit saab ju kõik vaid paremaks minna! Ilusat uut aastat kõigile.
Kommentaarid
Postita kommentaar