"Kes tasa sõuab, sel mädanevad aerud ära"

MARIA.  Sel õhtul oli kihk v ä lja minna eriti tugev. Maria polnud seda teinud peale kahe n ädala tagust juhtumit kordagi. Politsei oli ta kahe kilomeetri kaugusel kodust kinni pidanud. "Kuhu l äheme, noor daam?" oli politseinik p ärinud. "Poodi," vastanud naine lühidalt. Sellega aga politseinikud rahule ei j ä änud ning olid palunud Marial n äidata oma vasakut pöialt, et sealne info siis vastava puldiga arvutisse skaneerida. Võimuesindajad olid tutvunud hetke naise kiibil oleva infoga ning teinud kiired j äreldused: "Te elate siit kahe kilomeetri kaugusel, õigus?" "Elan." "L ähim pood on teile 200 meetri kaugusel. Praegusel ajal ei ole lubatud..." "Ma tean, ma tean!" pistis Maria vahele. "Lubage, ma jalutan koju tagasi. Pidin lihtsalt v ärsket õhku saama, saate aru? Olen üpris kiire..." "Ei, istuge palun autosse," pistnud nüüd noorem vuntsidega politseinik naise jutule vahele. "Puhastage k äed ja is...

26. märts 2020 18:14 Köök, päikeseloojang. Karantiin ehk kogu maailm on lukus. Mu kodust on saanud kui minu oma väike maailm. Enam ei igatsegi siit ära või välja. Olen väga paikne ja sellega rahul. Ja saan ilma inimesteta, füüsilisel kujul, hakkama. Jah, ilma interneti ja arvutita oleks ilmselt ehk üksildasem tunne, aga olen aru saanud, et mu sotisaalsed suhtlemisvajadused saavad vabalt rahuldatud ka virtuaalselt. Mu kass istub mu juures köögis, aknalaual. Jälgib nii suure huviga iga liikumist akna taga. Busse, koeraga jalutavaid inimesi. Kõike jälgib. Ja mina jälgin teda. Olen teda viimaste nädalate jooksul hakanud rohkem märkama kui omaette isiksust. Kõik, mida ta teeb, on äärmiselt põnev. Kuidas ta voolujoonelislt lauale hüppab, ja sealt maha. Kuidas ta armsalt priske kassikeha põrandal lamaskledes sellele laiali laotub. Kuidas ta erinivetale asjadele reageerib: nagu näiteks, kui ma hommikul jooksuringilt tuppa tulen ja end venitan. Vaatab mind kui kõige veidramat e...