"Kes tasa sõuab, sel mädanevad aerud ära"

Jälle ma istun siin lennujaamas. Kell on pea 7 hommikul. Peale Ungarist tagasitulekut otsustasin ma, et ma säästan nüüd raha. Reisimiseks. Ma ei tea, kas asi on minus, aga ma armastan reisida. Kas k]ik ei armasta? Tutvuda uute riikide, nende kultuuride ja inimestega. See on üks asi maailmas, mis minu meelest päriselt ka Sind rikastab. Avardab silmaringi, õpetab toime tulema uute olukordadega, eelkõige sunnib astuma v älja mugavustsoonist. Kusagilt kunagi lugesin ja j äi meelde  lause, et "Astu p äevas ühe korra v älja oma mugavustsoonist." Muidugi ei pea iga p äev reisile minema. Minu jaoks aga oli n äiteks Ungarisse kolimine kohutav mugavustsoonist v älja astumine. Esiteks, kuna ma olen kõige kohutavam orienteeruja, keda te kunagi kohata võite ning teiseks mul juhtuvad alati kõige kummalisemad asjad, seejuures kaotan ma alati oma asjad  ära. Mult on telefon vist ligi 5 korda elu jooksul  ära varastatud (kes mu blogiga kursis, siis teab, et Ungaris juhtus see muidugi ka)...

...panna teid hoolima? Ega ei saagi. Elu on valikute küsimus. Ehk aga mõtlema.... “Progress is impossible without change, and those who cannot change their minds cannot change anything.” -George Bernard Shaw Pidin ülikoolis kirjutama. Ja kui te aru ehk olet e juba saanud, siis mulle meeldib kirjutada. Seega ma kirjutasin. Sellest, kuidas me peaksime suhtuma meid ümbritsevasse keskkonda e mulle kõige südamel ähedasemast teemast.  Kahjuks j ä äb lahtiseks aga küsimus- kuidas? KUIDAS need inimesed panna hoolima? Essee on kirjutatud üllast inspiratsioonist Maa Hartat lugedes ning lootusest, et kui kõik selle j ärgi elaksid, oleks meil lootust. Kahjuks aga kõik nii lilleline ei ole ning siiski peaks leidma mingi radikaalsema viisi, kuidas inimestele selgeks teha, et praegune maailmakorraldus ei ole j ätkusuutlik. Ehk et lihtsast üleskutse- artiklist ei piisa. Aga võib- olla kedagi paneb mõtlema. Seega jagan ikkagi... Maa hartal[1] [2] on õilsad eesmärgid ja põhimõtted, et me...

"Miks???"  "Ma ei saa aru, miks inimene peaks 42 kilomeetrit j ärjest  jooksma ja enda sisikonda raputama." "Ei, jooksmine pole minu ala- igav hakkab ju." - Inimeste reaktsioonid kui sa ütled neile, et l ähed maratoni jooksma. Ma ei taha nüüd teha ennast mingiks m ärtriks ega kangelaseks, et ma maratoni  ära jooksin- on enne mind seda tehtud ja tehakse ikka edasi. Ma tahaks võib- olla lihtsalt motiveerida kedagi. Kui siis mitte maratoni jooksma, siis lihtsalt uskuma, et: "Sa oled kõigeks võimeline! P äriselt!"  Tulemuski ei tulnud mul maratonis kõige parem, aga lihtsalt...  ära tegin, noh!! Oma esimese t äismaratoni, millele eelnes umbes 10 poolikut maratoni ca 3 aasta jooksul. Ma annaks paar vastust ka sellele esimesele ja kõige tihedamini küsitud küsimusele selle postituse üleval vasakul nurgas seal. MIKS?: Eneseületus. See on lihtsalt imeline, milleks inimene on suuteline, kui ta pingutab ja oma keha treenib. ...