Szeged (Seged)

   Järjekordne ilus linn Lõuna- Ungaris. Ma ei tea- siin on vist kõik linnakesed ilusad????

 
Too roosa maja pildil on muideks ööklubi... jep.

   Nende uhkeim kirik, wait for it.... ees käisin ka (näitan lagesid).

   Sai kplastatud ka kohalikku söögi- joogifestivali- Palinka festivali. Kohapeal oli igatsorti süüa-juua (ilmselgelt), käsitööd ja palju muud. Palinka ka muidugi. Tegu on nende kohaliku nö puskariga. Nagu eestlastel on viin, sisi neil on Palinka. Veits kangem jook isegi kui viin see. Samamoodi olemas igasugu maitsetega jne.
   
   Silma jäi huvitav tegelane sealt festivalilt, kes tegi spreivärvidega "helendavaid pilte". 

Jep.... see oli too kirik seest.

  Igatahes- seekord ei reisinudki üksi, vaid koos oma Erasmuse grupiga. Nendega, kes osa võtsid tripist muidugi. Nägime nii kohalikke vaatamisväärsusi kui tuiasime ka kesklinnast väljapoole. Läksin sinna eelkõige, et ehk ka päriselt tutvuda rohkem oma Erasmuse inimestega siin. Seni olen ainult valikuliste sõpradega koos aega veetnud. Need ongi vast kõige paremad, aga siiski, otsustasin ükskord ka mitte pensionäri kombel kell 22 magama minna, vaid kordki teha, nagu siin ikka tehakse... "nauditakse oma nädalavahetust teisel viisil, kui mina seda muidu olen teinud siiani" oleks vist õigeim öelda?? Jah, ma läksin teistega koos välja. Ja tegelikult- üsnagi fun oli. Käisime kohalikes baarides, mängisime grupimänge (mida ma tavaliselt väga ei salli) ja tutvusime üksteisega. 

   Huvitav  oli üks tüdruk, kes siiralt tahtis õppida põhilauseid igas keeles, mis võimalik. Õpetasin teda nii eesti kui vene keeles. Üks naljakas noormees oli ka... kes põhimõttelislt oli saanud just korvi ühelt neiult, kuna "kutt oli liiga lühike" :D Seega too noormees puistas kõigile oma südant tol õhtul. 

¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤

   Ja tegelikult ma tahan öelda, et: nüüd ma olen tõeliselt ära harjunud ja rahul oma eluga siin. Inimesed on toredad ja sõbralikud, Budapest meeldib mulle väga ning muidugi- ilm on soe. Kindel on, et see kogemus on kindlasti unustamatu ning ilma mingi kahtluseta annab mu elule vääääääga palju juurde- enesekindlust üksinda reisida ja julgust uusi asju proovida.- maailma näha. Olles siin suhteliselt Kesk- Euroopas, kus on lennu -ja rongiühendus hea nii paljude naaber -ja ka üleüldse maailma riikidega, tunnen tõeliselt, kuidas "kogu mmaailm on valla" lause saab omale elu sisse. Ma olen päris kindel, et Eestisse tagasi minnes näen ma maailma hoopis teise pilguga peale praegust. Näen seda kui võimaluste kaarti, mitte lihtsalt kaarti riigipiiridega. Ja kuna keegi ei tea tulevikku, on õige aeg just reisida praegu. Tegelikult on KÕIKE õige aeg teha just PRAEGU. Ma mõtlen sellega, et enamus inimesi keskendub liiga palju tulevikule. "Õige ju!" ütlete? Pean silmas seda, et kõike tahetakse teha tulevikus. "Kunagi ma reisin", "Kui ma kooli lõpetan, siis leian hea töö ning siis on mu elu täiuslik", "Kui ma tööl piisavalt raha teenin, ostan omale maja ning siis on mu elu täiuslik", "Kui ma pensionile jään ja oma säästude eest kusagil palmisaarel puhkan ja võrkkiiges istun, vot siis on mu elu täiuslik" on põhilised laused, mida inimeste suust kuuleb. Muidugi on hea omada plaane, unistusi jne- ilma selleta oleks elu ka mõttetu. Aga elama peab PRAEGU ja SELLES HETKES, sest see tõesti on ainus, mis eksisteerib. (Viimased mõtted tegelikult põhinevad paaril viimasel raamatul, mida lugenud olen.)

   Seega- "Why tomorrow, why not now?"

Kösönöm szepen!