Tükid Elust
Ma istun lennujaamas ja ootan kojulendu. Kuna viibin ühes kõige rangema turvakontrolliga riigis, siis olen siin olnud juba kaua. Kõiksugu erinevad kontrollid võtsid mul aega ca 2h (võib ka hullemini) ning nüüd ootan tabloo ees, et saada teada oma koju suunduva lennuki v2rav. Ma vabandan juba ette 2ra- mu arvuti klaviatuuril puudub 2-t2ht ja hetkel ei viitsi kusagilt kopeerida- pasteerida ka seda, nagu ma siiani teinud olen. Aega viidan, nagu n2ha, blogi kirjutades, et mitte magama j22da, ning oma sõbra podcasti kuulates (ma tean küll, et Sa mu blogi ka loed, jah- ma armastan Su podcaste!!)
See 3 kuud oli.... nagu üks peatükk minu elus. Naljakas, et elu kulgebki justkui peatükkidena. V2hemalt mina tunnen nii. Esimene peatükk oli lapsepõlv; teine oli põhikool; siis tuli keskkool koos Tallinnasse kolimisega; siis ka praegu j2tkuv ülikooli- peatükk, mille vahel oli üks justkui vahepeatükk- Erasmuse semester Ungaris ja kõva ringireisimine maailmas. Kas te ei tunne nii, et elu saab jagada nendeks peatükkideks; ja mida enam- nende peatükki vahel saab justkui r2nnata? Ma mõtlen, et... Ma olin 2ra ungaris ning see aeg tundus tegelikult isegi pikk periood- ma tegin ja n2gin ja kogesin ja õppisin ülimalt palju. Aga nüüd ma keeran selle vahepeatüki juurest j2lle tagasi selle põhipeatüki juurde, mis oli siiani justkui korraks pausil; ja selle juurde naastes tundub, et "nii, vajutasin j2lle "play" nuppu ning polegi kusagil 2ra olnud". Justkui oleksin korra 2ra k2inud mõnes unen2os ja siis naasnud "p2risellu". Võib- olla ajan ma teie jaoks puhta segast juttu hetkel ja võib- olla on need lihtsalt unised mõtted kell 5 hommikul lennujaamas istudes, aga võib- olla kirjutan ma siin ülimalt tarka juttu, mida ka homme lugedes uhke tunne on.
Ja nende peatükkidega on ka veel see asi, et sa võid mõne vahepeatüki teha põhipeatükiks. Lihtsalt leiad selle, mis sulle tõesti meeldib, ja j22d sinna. Minu puhul oleks see olnud Ungarisse j22mine. Aga- mu kodumaa ootab mind ja ma igatsen Eesti keelt ja musta leiba. Ehk kunagi uuesti- Ungari!
Aga lennujaamas võeti mul küüneviil ära kotist!!
See 3 kuud oli.... nagu üks peatükk minu elus. Naljakas, et elu kulgebki justkui peatükkidena. V2hemalt mina tunnen nii. Esimene peatükk oli lapsepõlv; teine oli põhikool; siis tuli keskkool koos Tallinnasse kolimisega; siis ka praegu j2tkuv ülikooli- peatükk, mille vahel oli üks justkui vahepeatükk- Erasmuse semester Ungaris ja kõva ringireisimine maailmas. Kas te ei tunne nii, et elu saab jagada nendeks peatükkideks; ja mida enam- nende peatükki vahel saab justkui r2nnata? Ma mõtlen, et... Ma olin 2ra ungaris ning see aeg tundus tegelikult isegi pikk periood- ma tegin ja n2gin ja kogesin ja õppisin ülimalt palju. Aga nüüd ma keeran selle vahepeatüki juurest j2lle tagasi selle põhipeatüki juurde, mis oli siiani justkui korraks pausil; ja selle juurde naastes tundub, et "nii, vajutasin j2lle "play" nuppu ning polegi kusagil 2ra olnud". Justkui oleksin korra 2ra k2inud mõnes unen2os ja siis naasnud "p2risellu". Võib- olla ajan ma teie jaoks puhta segast juttu hetkel ja võib- olla on need lihtsalt unised mõtted kell 5 hommikul lennujaamas istudes, aga võib- olla kirjutan ma siin ülimalt tarka juttu, mida ka homme lugedes uhke tunne on.
Ja nende peatükkidega on ka veel see asi, et sa võid mõne vahepeatüki teha põhipeatükiks. Lihtsalt leiad selle, mis sulle tõesti meeldib, ja j22d sinna. Minu puhul oleks see olnud Ungarisse j22mine. Aga- mu kodumaa ootab mind ja ma igatsen Eesti keelt ja musta leiba. Ehk kunagi uuesti- Ungari!
Aga lennujaamas võeti mul küüneviil ära kotist!!
Kommentaarid
Postita kommentaar