Seljakotireis põhjamaale

   Käisin vahepeal sõbrannaga Norras. Magasime inimeste diivanitel, sõime purgiube ja sõitsime jänest (ühe korra!). Ronisime mäe otsa (peaaegu) ja nägime ookeani ääres veepõhjas meritähti. Leidsime metsast Narnia ja mahajäetud maja, sattusime alatasa kuhugi tupikusse ning pidime üle aedade ronima ja ronisime ka. Ehk siis olime ühed õiged seljakotireisijad ning äärmiselt tore oli!

   Kõigepealt maandusime Oslosse, kust tegelikult tõmbasime niipea, kui võimalik edasi, kuna vist juba teada info, et pealinnad mulle ei meeldi. Meie põhieesmärk sel reisil oli hoopis üks ilusaima ning maaliliseima vaatega rongireis: Oslo-Bergen, mille trajektoor kulges läbi Fjordide. Oli tõepoolest hingematvalt kena!

Pilte rongiaknast:

Jah... meile väga meeldivad rongid ja mäed.

   Oma esimest hommikut Bergenis alustasime kohe mäkkeronimisega. "Noh, siis saab ülejäänud päev vaid allamäge minna!" ütlesin sõbrannale. Ei kõlanud tegelikult väga headkuulutavalt. 
   Kohalik norrakas ütles, et tolel mäe otsa on ca poole tunni tee. Võib- olla olekski olnud, kui me vaid oleksime tee üles leidnud. Meie aga mõtlesime, et lähme ikka läbi põõsaste ja noh, nii nagu eestlased ikka oma mägede otsa ronivad. Vahepeal ärkavale linnale alla vaadates oli vähemalt ilus:

   

  Paraku oma eesmärgini- mäe viimani tipp- me ei jõudnudki. Ilma varustuseta tundus see liialt järsk ja libe. Ma ei tea, kuidas ja kes sinna mäe otsa enne poole tunniga ronis, aga meie igatahes olime 2 ja pool tundi hiljem selliselt meelestatud:

   Nähime ka üks kohalikku tüüpi, kes nagu mägikits mööda lumist mäeselga üles vudis ja meie lehvituste peale vaid kiirelt hingetõmmete vahele "Halo!" hüüdis, ja läinud ta oligi. Sestpeale kutsusimegi norrakaid omavahel "kitsedeks".

   Lõunaks jõudsime alla tagasi (kujutage vaatepilti, kus kaks eestlast kusagilt x-kohast läbi puude ja põõsaste maante ääres välja tulevad, endal lumevall kapuutsist ja saapasäärest välja turritamas) ning suundusime linna avastama. 

   Tegemist on ülimalt mõnusa väikese linnakesega ookeani ääres. Väikesed puust värvilised majad ning mäed taamal silmapiiril. Eesti oleks perfektne, kui meil vaid mägesi oleks. Olete mõelnud, et isegi Lasnamägi oleks silmale ilus vaadata, kui selle kortermajade taga mäed kõrguksid?

Kokkuvõtteks oli väga zen reis- aju puhkas ja silmad nägid looduse ilu. Reisinõu: Isegi Norras saab odavalt reisida, kui piisavalt kaua ette piletid soetada ning purgiube süüa.

Reis

Lindude laulu,

tähtede kuma

ei  taha ma kunagi

unustada ära.

Mägede lumiseid tippe

ja seda, kuidas õhtud nii kiirelt

said hommikuks.

Nagu keegi oleks päikese korraks

vaid kastnud vette

ja juba ta naeratas, äratas;

aga Sina veel magama polnudki läinud.

Olid kogu selle aja vaid lugenud tähti

ja just jõudnud viie tuhande kahesaja kuueni.

Kui kuuvagus enam ei paistnud

ja lumi enam ei krudisenud

ja rohutirts enam ei teinud häält.

Ja rohukõrs enam ei kõditand põlvi

ja liivarand enam ei pugenud tasku.

Jäid ainult Sina, 
kes kodu poole astus.

Lõpuks.